Eckerö Line tähistab 2024. aastal oma 30. sünnipäeva. Nende aastate jooksul oleme olnud ühendavaks sillaks Eesti ja Soome vahel.
Tule Eckerö Line'ga ajareisile
Eckerö Line on ehitanud silda Eesti ja Soome vahel juba 30 aastat ehk alates aastast 1994. Oleme olnud ühendavaks lüliks kahe riigi, nende inimeste ja kaubaliikluse vahel – ja see teekond jätkub.
1994. aastal alustati laevaliiklusega Tallinna ja Helsingi vahel – algusest peale Soome lipu all
Ettevõte alustas tegevust Eestin Linjat nime all. Kutsutud külalistele korraldati 25. augustil 1994 MS Alandia avakruiis, millele sai osta ka erihinnalisi laevapileteid - 100 marka pilet, mis tänases rahas võrdub umbes 28 eurot. Regulaarne laevaühendus algas 4. septembril 1994. aastal Helsingi Olümpiaterminalist.
1994. aastal oli nii Eestis kui ka Soomes väga palju asju teisiti kui praegu. Eestis lahkusid viimased Vene väed riigist ehk umbes kolm aastat pärast iseseisvumise taastamist. Soomes kiitis parlament pärast rahvahääletust heaks riigi ühinemise Euroopa Liiduga. Nokian 2110 oli populaarne telefon kogu maailmas. Soome oli jäähoki MM-kulla võitja ainult hokisõprade unistustes.
1995. aastal siirduti Olümpiaterminalist Läänesadamasse. Külakostiks osteti enim alkoholi, prille ja toiduaineid.
1995. aastal siirduti Olümpiaterminalist Läänesadamasse. Külakostiks osteti enim alkoholi, prille ja toiduaineid
1. mail 1995 kolis ettevõte Olümpiaterminalist Läänesadamasse Jätkäsaares. Terminalihoone oli 1940. aastatel arhitekt Gunnar Taucheri projekteeritud punastest tellistest ladu, mis nüüd terminali kasutamiseks renoveeriti. Eesti hinnatase oli soomlastele vägagi taskukohane ning laevareisijate lemmik külakostiks olid 1990. aastate keskel näiteks alkohol, prillid ja toiduained, nagu juust ja maiustused. Ettevõte Eestin Linjat tegutses Helsingi ja Tallinna vahelises liikluses laevaga MS Alandia. Suveks viidi MS Alandia Ahvenamaale Eckerö Linjenisse ning tema asemel toodi Tallinn-Helsingi liinile MS Apollo.
Jätkäsaari on Helsingi lõunaosas asuv linnaosa, mis on aastatel 1995 – 2024 läbi teinud märkimisväärse muutuse. Jätkäsaari oli 1995. aastal veel tööstus- ja sadamapiirkond, kus asus muu hulgas Helsingi kaubasadam. Enne kui Jätkäsaare ehitus 2010. aastal alguse sai, oli see 2009. aastal kasutuses popstaar Madonna hiigelkontserdi areenina. Jätkäsaari on tänapäeval linlik Helsingi linnaosa, kuhu nüüdseks on ehitatud kodud 21 000 Helsingi elanikule ning loodud kuni 6000 töökohta.
1995. aastal siirduti Olümpiaterminalist Läänesadamasse. Külakostiks osteti enim alkoholi, prille ja toiduaineid
1. mail 1995 kolis ettevõte Olümpiaterminalist Läänesadamasse Jätkäsaares. Terminalihoone oli 1940. aastatel arhitekt Gunnar Taucheri projekteeritud punastest tellistest ladu, mis nüüd terminali kasutamiseks renoveeriti. Eesti hinnatase oli soomlastele vägagi taskukohane ning laevareisijate lemmik külakostiks olid 1990. aastate keskel näiteks alkohol, prillid ja toiduained, nagu juust ja maiustused. Ettevõte Eestin Linjat tegutses Helsingi ja Tallinna vahelises liikluses laevaga MS Alandia. Suveks viidi MS Alandia Ahvenamaale Eckerö Linjenisse ning tema asemel toodi Tallinn-Helsingi liinile MS Apollo.
Jätkäsaari on Helsingi lõunaosas asuv linnaosa, mis on aastatel 1995 – 2024 läbi teinud märkimisväärse muutuse. Jätkäsaari oli 1995. aastal veel tööstus- ja sadamapiirkond, kus asus muu hulgas Helsingi kaubasadam. Enne kui Jätkäsaare ehitus 2010. aastal alguse sai, oli see 2009. aastal kasutuses popstaar Madonna hiigelkontserdi areenina. Jätkäsaari on tänapäeval linlik Helsingi linnaosa, kuhu nüüdseks on ehitatud kodud 21 000 Helsingi elanikule ning loodud kuni 6000 töökohta.
1997. aastal muutis ettevõte nime - uueks nimeks sai Eckerö Line; viisavabadusega muutus Eesti ja Soome vaheline reisimine lihtsamaks
Ettevõtte Eestin Linjat nimi muutus Eckerö Line'iks. Helsingi Sadam suurendas Lääneterminali vastavalt reisijate arvu kasvule. Sadama-ala laienes enam kui hektari võrra.
Soome ja Eesti välisministrid Tarja Halonen ja Toomas Hendrik Ilves allkirjastasid viisavabaduse lepingu. Viisavabadus tähendas suurt hüpet lihtsa ja sujuva reisimise suunas Soome ja Eesti vahel. 1996. aastal tehti Eesti ja Soome vahel kokku üle nelja miljoni reisi, millest soomlaste reisid moodustasid ligikaudu 90 protsenti. Viisavabaduse korral arvati, et turism Soome, eriti eestlaste poolt, kasvab, kuna viisa oli olnud kallim kui laevapilet.
1998. aastal toob Eckerö Line Tallinn-Helsingi liinile suurima laeva, MS Nordlandia
1998. aasta veebruaris tuli Tallinn-Helsingi liinile MS Alandia asemele MS Nordlandia. Kui MS Apollo ja MS Alandia olid olnud liini väikseimad laevad, muutus olukord ootamatult vastupidiseks. MS Apollo ja MS Alandia reisijate arv oli umbes 1200 inimest, MS Nordlandia aga mahutas ligi 2000 reisijat ja 450 autot. Pole ime, et MS Nordlandia sai laevahuviliste seas hüüdnime Norsu ehk elevant.
1998. aasta märtsis alustas Eesti liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga ühinemiseks Aasta varem kehtima hakanud viisavabadus hoogustas Soome-Eesti vahelist turismi ning eelkõige kasvas Eesti reisijate osakaal.
1998. aastal toob Eckerö Line Tallinn-Helsingi liinile suurima laeva, MS Nordlandia
1998. aasta veebruaris tuli Tallinn-Helsingi liinile MS Alandia asemele MS Nordlandia. Kui MS Apollo ja MS Alandia olid olnud liini väikseimad laevad, muutus olukord ootamatult vastupidiseks. MS Apollo ja MS Alandia reisijate arv oli umbes 1200 inimest, MS Nordlandia aga mahutas ligi 2000 reisijat ja 450 autot. Pole ime, et MS Nordlandia sai laevahuviliste seas hüüdnime Norsu ehk elevant.
1998. aasta märtsis alustas Eesti liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga ühinemiseks Aasta varem kehtima hakanud viisavabadus hoogustas Soome-Eesti vahelist turismi ning eelkõige kasvas Eesti reisijate osakaal.
2000. aasta - Eckerö Line on digitaliseerimise esirinnas: veebipõhine piletipood selles valdkonnas esimeste seas
Internetis saate broneerida laevareisi koos kajuti ja toitlustusega ning sõiduauto üleveo. Omaaegsed edasijõudnud internetikasutajad võtsid teenuse kiiresti kasutusele. Täna ostetakse e-poe kaudu mitte vähem kui 80% kõigist Eckerö Line'i müüdavatest piletitest.
2012. aastal avas Eckerö Line oma Facebooki konto, et teenindada kliente nendes kanalites, mida nad kasutavad – ehk siis ka sotsiaalmeedia kaudu. Ettevõtte esimene Facebooki üritus oli MS Finlandia esmareis 2012. aasta aastavahetusel. 2024. aasta kevadel on Eckerö Line’il Facebookis, Instagramis ja LinkedInis kokku ligikaudu 88 700 jälgijat.
Eckerö Line on oma tegemistes püsinud digitaliseerimise teerajaja tänaseni. 2021. aastal võeti kasutusele Eckerö Line’i enda mobiilirakendus. Rakendusest leiab näiteks pardakaardid, mis võimaldavad reisijal pääseda terminalist värava kaudu otse laeva ja kajutiteni. Mobiilirakendusest leitavad kajutivõtmed on veel haruldased, kuid ka selles osas on Eckerö Line tahtnud kindlalt ajaga kaasas käia.
Aastatuhande vahetusel valitses Läänemere kaldal optimistlik õhkkond. Soomes ja eriti Eestis kasvasid majandused kiiresti tehnoloogiaettevõtete jõul, digitaliseerumine edenes kiiresti ning rahvusvaheline koostöö ühiskonna eri tasanditel oli elav. Helsingi ja Tallinna vahelises liikluses purustati reisijaterekordid.
2002. aasta - Eckerö Line'i kliendid on esimeste seas, kes saavad eurosid
Euromündid ja pangatähed võeti Soomes ja veel 11 EL-i riigis kasutusele 1. jaanuaril 2002. Ajavahe tõttu võtsid euro esimesena kasutusele Soome ja Kreeka. Tõenäoliselt oli kõige esimene inimene, kes Soomes euromünte kasutas, rahandusminister Sauli Niinistö - kuupäeva muutudes ostis ta Helsingis toimunud pidulikul üritusel eurode eest tassi kohvi.
Eckerö Line’i kliendid said ka esimeste seas uhiuued eurod, kui said Soome markadega tasudes vahetusraha eurodes tagasi. 12 riigis samal ajal eurole üleminekut on kirjeldatud kui ajaloo suurimat sularahaühikute vahetust. Eestis muutus kroon eurodeks 1. jaanuaril 2011.
2002. aasta - Eckerö Line'i kliendid on esimeste seas, kes saavad eurosid
Euromündid ja pangatähed võeti Soomes ja veel 11 EL-i riigis kasutusele 1. jaanuaril 2002. Ajavahe tõttu võtsid euro esimesena kasutusele Soome ja Kreeka. Tõenäoliselt oli kõige esimene inimene, kes Soomes euromünte kasutas, rahandusminister Sauli Niinistö - kuupäeva muutudes ostis ta Helsingis toimunud pidulikul üritusel eurode eest tassi kohvi.
Eckerö Line’i kliendid said ka esimeste seas uhiuued eurod, kui said Soome markadega tasudes vahetusraha eurodes tagasi. 12 riigis samal ajal eurole üleminekut on kirjeldatud kui ajaloo suurimat sularahaühikute vahetust. Eestis muutus kroon eurodeks 1. jaanuaril 2011.
2004. aastal Eesti liitumine EL-iga oli näha ka Soome lahel - Eckerö Line vastas kasvavale rahvusvahelisele kaubavahetusele uue kaubalaevaga MS Translandia
Eesti ühines Euroopa Liiduga 2004. aasta kevadel. See tõi kaasa ka palju muudatusi Soome lahel sõitvatele laevadele: lõppes tax-free müük, kuid teisalt oli Eestis Soomest madalam hinnatase ning Tallinn oli atraktiivne reisisihtkoht, mis tagas laevapiletite vilka müügi jätkumise. Lisaks oli Euroopa Liidu liikmelisuse tõttu silmapiiril Eesti väliskaubandus.
Eckerö Line reageeris kaubaveoturu kasvule, võttes Tallinna ja Helsingi vahel kasutusele uue laeva MS Translandia, mis keskendus ainult kaubavedudele. Laev oli Soome reisijatele ilmselt juba tuttav, sest varem oli see sõitnud Botnia lahel MS Transparadeni nime all ning Helsingi ja Lübecki vahel MS Transgermania nime all.
2008 – 2009 - Finantskriis kiirendas pendelrännet Eesti ja Soome vahel, Eckerö Line viis kaubaliikluse Muuga ja Vuosaare sadamatesse
USA-st alguse saanud finantskriis kukutas kogu maailma majanduse kokku, sealhulgas ka Soomes ja Eestis. Eestis nõrgendas tugev inflatsioon ka sissetulekute suhtelist ostujõudu. Paljud eestlased läksid Soome tööle, eelkõige ehitus-, logistika- ja teenindussektorisse, mis väljendus ärireisijate arvu jõulises kasvus laevanduses. Hinnanguliselt reisis iga nädal Tallinna ja Helsingi vahet laevadel kuni 9000 Eesti töölist. Helsingi-Tallinna sõpruslinna kontseptsioon sai tuult tiibadesse.
Reisimine muutus veelgi lihtsamaks, kui 2008. aastal lõppes passikontroll. 2009. aasta kevadel kolis Eckerö Line'i MS Translandia Länsisatamast kesklinna lähedal asuvasse uude Vuosaari kaubasadamasse. See samm soodustas veoautoliikluse eemale viimist Helsingi kesklinnast.
2008 – 2009 - Finantskriis kiirendas pendelrännet Eesti ja Soome vahel, Eckerö Line viis kaubaliikluse Muuga ja Vuosaare sadamatesse
USA-st alguse saanud finantskriis kukutas kogu maailma majanduse kokku, sealhulgas ka Soomes ja Eestis. Eestis nõrgendas tugev inflatsioon ka sissetulekute suhtelist ostujõudu. Paljud eestlased läksid Soome tööle, eelkõige ehitus-, logistika- ja teenindussektorisse, mis väljendus ärireisijate arvu jõulises kasvus laevanduses. Hinnanguliselt reisis iga nädal Tallinna ja Helsingi vahet laevadel kuni 9000 Eesti töölist. Helsingi-Tallinna sõpruslinna kontseptsioon sai tuult tiibadesse.
Reisimine muutus veelgi lihtsamaks, kui 2008. aastal lõppes passikontroll. 2009. aasta kevadel kolis Eckerö Line'i MS Translandia Länsisatamast kesklinna lähedal asuvasse uude Vuosaari kaubasadamasse. See samm soodustas veoautoliikluse eemale viimist Helsingi kesklinnast.
2010 - algas Muuga sadama arendusprojekt
2010. aastal algas Muuga sadama arendusprojekt. Projekti eesmärk oli muuta Muuga üheks Läänemere suurimaks kaubasadamaks. See tähendas sadama läbilaskevõime olulist kasvu, mis tingis uute muulide rajamise ja olemasolevate laiendamise. Lisaks pidi projekt parandama sadama logistilisi ühendusi, näiteks raudtee- ja maanteeühendusi, et kaubavedu sadamast mujale Eestisse ja sealt edasi teistesse Balti riikidesse oleks tõhusam.
2012 - Uus laev, reisiaeg lühenes
MS Finlandia tegi oma esimese reisi Helsingi ja Tallinna vahel 2012. aasta uusaastaööl. Nii nagu tema eelkäijagi, Soome lipu all. Tänu uuele laevale lühenes sõiduaeg 2,5 tunnile, mis oli 1-1,5 tundi vähem kui varem liinil tegutsenud MS Nordlandia sõiduaeg. Laeva nime saamiseks korraldati avalik konkurss, kuhu laekus ligi 12 000 ettepanekut. Helsingi-Tallinna liinist oli saanud üks maailma tihedaima liiklusega reisiparvlaevaliine ning MS Finlandia kasvatas Eckerö Line'i turuosa liinil kiiresti.
2012 - Uus laev, reisiaeg lühenes
MS Finlandia tegi oma esimese reisi Helsingi ja Tallinna vahel 2012. aasta uusaastaööl. Nii nagu tema eelkäijagi, Soome lipu all. Tänu uuele laevale lühenes sõiduaeg 2,5 tunnile, mis oli 1-1,5 tundi vähem kui varem liinil tegutsenud MS Nordlandia sõiduaeg. Laeva nime saamiseks korraldati avalik konkurss, kuhu laekus ligi 12 000 ettepanekut. Helsingi-Tallinna liinist oli saanud üks maailma tihedaima liiklusega reisiparvlaevaliine ning MS Finlandia kasvatas Eckerö Line'i turuosa liinil kiiresti.
2013 - Miljones reisija autasustati
2013. aastal jõudis Eckerö Line olulise verstapostini, mil aastane reisijate arv ületas esmakordselt miljoni kliendi piiri. Miljones reisija, Henna Vantaast, sai laevale astudes piduliku vastuvõtu osaliseks koos hommikusöögi ja vahuveiniga. Lisaks sai Henna auhinnaks nelja inimese kruiisi Tallinnasse koos A-klassi kajuti ja Buffet Eckerö õhtusöögiga. Kümne aastaga jõuti järgmise verstapostini, kui 2023. aastal ületas Eckerö Line kahe miljoni reisija künnise.
Veidi teistsugune verstapost ületati Eestis 2013. aastal; Eesti liitus nende riikide grupiga, kellel on oma maa ümber tiirlev satelliit - EstCube-1 saadeti 7. mail 2013 edukalt orbiidile. See oli esimene satelliit, mis proovis päikesetuult energiaallikana kasutada. Aegu tagasi sõitis eestlaste abiga kosmosesse ka Juri Gagarin, kelle kosmoses tarbimiseks mõeldud toit valmistati Eestis.
2017 - Sadamad arenevad mõlemal pool Soome lahte, suurendades reisimise mugavust ja sujuvust
Kuna liiklus- ja reisijatemahud ajas kasvasid, otsustas Helsingi sadam ehitada Läänesadamasse täiesti uue terminalihoone, mis avas uksed märtsis 2017. Uue terminaliga muutus reisimine palju sujuvamaks: vahemaa laevast terminali välisukseni lühenes 400-500 meetri võrra. Alguses kasutasid uut terminali Tallinna liini kiirlaevad. Laevadele ehitati uut tüüpi trossivaba sildumissüsteem, pidades silmas sujuvat sadamatööd.
"Tallinn 2030" on 2017. aastal alguse saanud Tallinna linna pikaajaline arengukava, mille eesmärk on muuta Tallinn veelgi elujõulisemaks ja atraktiivsemaks nii elanikele kui ka külalistele. See hõlmab paljusid erinevaid projekte, nagu trammiühendus sadamaga, rohealade suurendamine ja kultuuripakkumise arendamine.
2017 - Sadamad arenevad mõlemal pool Soome lahte, suurendades reisimise mugavust ja sujuvust
Kuna liiklus- ja reisijatemahud ajas kasvasid, otsustas Helsingi sadam ehitada Läänesadamasse täiesti uue terminalihoone, mis avas uksed märtsis 2017. Uue terminaliga muutus reisimine palju sujuvamaks: vahemaa laevast terminali välisukseni lühenes 400-500 meetri võrra. Alguses kasutasid uut terminali Tallinna liini kiirlaevad. Laevadele ehitati uut tüüpi trossivaba sildumissüsteem, pidades silmas sujuvat sadamatööd.
"Tallinn 2030" on 2017. aastal alguse saanud Tallinna linna pikaajaline arengukava, mille eesmärk on muuta Tallinn veelgi elujõulisemaks ja atraktiivsemaks nii elanikele kui ka külalistele. See hõlmab paljusid erinevaid projekte, nagu trammiühendus sadamaga, rohealade suurendamine ja kultuuripakkumise arendamine.
2019 - veoautode liiklus Helsingi ja Tallinna kesklinnades vähenes, kui Vuosaari ja Muuga vahel hakkas sõitma MS Finbo Cargo
Eckerö Line'i MS Finbo Cargo alustas Soome lipu all liiklemist Helsingi Vuosaare sadamast Tallinna Muuga sadamasse 27. juunil 2019. Kliendid võtsid uue liini positiivselt vastu – MS Finbo Cargo pakub ju sujuvat alternatiivi nii kauba- kui sõiduautodele. Reisides MS Finbo Cargo paral, õnnestub vältida kesklinna ummikuid nii Helsingis kui Tallinnas. Täna läbib Vuosaari sadamat 60% Eckerö Line’i kaubaveost.
MS Finbo Cargo käivitamine oli Eckerö Line'i õigeaegne vastus avalikule arutelule Helsingi ja Tallinna sadamate lähiümbruse ummikute üle, mis on tingitud kasvavast reisijate- ja kaubaliiklusest. Helsingi linn käivitas mitmeid sellega seotud plaane alates vana Länsiterminaali 1 maja väljavahetamisest kuni metrooliini pikendamiseni Vuosaare sadamani.
2020 MS Finlandia kasutab Tallinnas kaldaelektrit
MS Finlandia kasutab öösel Tallinna sadamas olles kaldaelektrit. Kaldaelektri kasutamine vähendab kliimaheiteid kuni 50–80%, kuna laevale vajaliku energia tootmiseks ei ole vaja kasutada diiselmootoreid. Kalda elektrikaabli kasutamine on keskkonnategu, mis parandab õhukvaliteeti ja vähendab müra sadama ümbruses. Kaldaelektrisüsteemi väljaehitamine oli keskne osa Tallinna sadama tegevuse arengust, et vähendada keskkonnamõju. Helsingi Läänesadamas võeti kaldaelektrisüsteem kasutusele 2023. aastal.
2020 - Koroonapandeemia ajal muutus kõik – isegi reisiplaanid, Eckerö Line vastutas varustuskindluse eest ja hoidis eksporti
Pandeemia erinevatel etappidel kehtisid reisijatele erinevad, mõnikord väga tugevad piirangud. Laevaliiklus sai aga jätkuda ja Soome varustuskindlus oli kogu aeg tagatud. Kuni 90% Soome kaubavedudest toimus meritsi ning kuni 60% kargovedudest reisilaevadega. Eckerö Line’i laevadega toodi Soome usaldusväärselt ja regulaarselt ka pandeemia ajal muuhulgas toiduaineid, ravimeid ja näiteks tööstusele mõeldud varuosi. Tänu laevandusele jätkus katkematult ka elutähtis eksport Soome. Turismikarantiinireeglid ajendasid ka laevafirmasid uusi teenuseid looma. Eckerö Line’i jaoks tähendas see muuhulgas erikruiise Hankosse 2021. ja 2022. aasta suvel.
2023 Eckerö Line – vastutustundlik Soome ettevõte, keda hindavad nii töötajad kui ka kliendid
Eckerö Line on tegutsenud Soome lipu all oma ajaloo algusest peale. Ettevõttel on õigus kasutada ka Avain-lippu märgist. Soomelikkus on ettevõtte jaoks oluline väärtus, mida on laevadel iga päev näha väga konkreetsetes asjades, näiteks restoranide kodumaises tooraines, majasiseses toiduvalmistamises ning kodumaiste artistide ja teiste programmitootjate töölevõtmisel. Need tegevused loovad majanduskasvu ja töökohti nii Soome kui ka Eesti ettevõtetele ja ettevõtjatele.
Personaliuuringus Great Place to Work on Eckerö Line’i käegakatsutavateks tugevusteks võrdsus ja võrdne kohtlemine. Personali heaolu peegeldub otseselt selles, kuidas kliendid oma merereise naudivad. Meie kliendikogemust on hinnatud ka Läänemere parimaks.
2023 Eckerö Line – vastutustundlik Soome ettevõte, keda hindavad nii töötajad kui ka kliendid
Eckerö Line on tegutsenud Soome lipu all oma ajaloo algusest peale. Ettevõttel on õigus kasutada ka Avain-lippu märgist. Soomelikkus on ettevõtte jaoks oluline väärtus, mida on laevadel iga päev näha väga konkreetsetes asjades, näiteks restoranide kodumaises tooraines, majasiseses toiduvalmistamises ning kodumaiste artistide ja teiste programmitootjate töölevõtmisel. Need tegevused loovad majanduskasvu ja töökohti nii Soome kui ka Eesti ettevõtetele ja ettevõtjatele.
Personaliuuringus Great Place to Work on Eckerö Line’i käegakatsutavateks tugevusteks võrdsus ja võrdne kohtlemine. Personali heaolu peegeldub otseselt selles, kuidas kliendid oma merereise naudivad. Meie kliendikogemust on hinnatud ka Läänemere parimaks.
2024 - Läänemere ja keskkonna hüvanguks – juba 12 väljumist päevas
Oleme jõudnud kaugele ühe laeva ja ühepäevaste kruiiside aegadest tänapäevani, mil Eckerö Line’i MS Finlandia ja MS Finbo Cargo veavad reisijaid ja lasti usaldusväärselt ja ohutult üle Soome lahe kuni 12 korda päevas. Ka reisijate arv on tänapäeval üsna erinev: Eckerö Line ületas 2023. aastal kahe miljoni reisija verstaposti.
2024. aasta alguses läbis MS Finlandia põhjaliku uuenduskuuri. Renoveerimistöödel keskenduti eelkõige kütusekulu vähendamisele, mis vähendab otseselt laevade kliimaheiteid. Dokkimise käigus paigaldati laevale uued tüürid ja sõukruvi labad ning modifitseerimistööde abil on juba saavutatud seatud 6% heitmete vähenemine. Laevatehases töödeldi ka laeva põhja spetsiaalse värviga, mis parandab vees libisemist. See meede vähendab ka kütusekulu.
Aastakümnete lemmikartistid
Ajavahemikul 30.8. - 8.11.2024 võib MS Finlandia reedeõhtustel väljumistel kuulata esinejad, kes on viimase 30. aasta jooksul olnud publikulemmikud. Tere tulemast MS Finlandia pardale, et nautida head muusikat ja jalga keerutada!
Ysärin isoja nimiä risteilyllä
30.8. Neon 2
20.9. E-Rotic
25.10. Rednex
Kotimaisia ikisuosikkeja Nollarilta
6.9. Juliet Jonesin Sydän
27.9. Irina
1.11. Petri Nygård
Kotimaisia ikisuosikkeja Nollarilta
6.9. Juliet Jonesin Sydän
27.9. Irina
1.11. Petri Nygård
Kaksarin klassikot livenä laivalla
13.9. Evelina
4.10. Teflon Brothers
8.11. Jukka Poika
"Täysi höyry päällä" – henkilökunta muistelee
Vuosikymmeniin mahtuu monta työpäivää, -tehtävää ja nostalgista muistoa. Keräsimme henkilökunnalta tarinoita vuosien varrelta.
Pihviravintolassa kajahtaa
"Ehdottomasti hauskin tilanne tallentui omalle kovalevylle, kun m/s Nordlandian liikennöi. Kyseessä oli asiakaspalvelutilanne, jossa eteläpohjalainen pariskunta saapui syömään pihviravintolaamme. Vein ruokalistat ja kysyin juomatilauksen. Saapuessani juomien kanssa pöytään kysyin olivatko he päättäneet, mitä syövät. ”Isäntä” vastasi nopeasti ja tomerasti ”minen syö mittää, mut akka ottaa rutsia”. Siinä oli hiukan naurussa pidäteltävää, mutta asiakkaat viihtyivät ja saivat mitä pyysivät."
Kinkun pitkä matka
"Hauskin ja nostalgisin muisto liittyy m/s Nordlandian aikaan, eli aikaan ennen kuin aloitin työt Eckerö Linellä. Kaverini voitti joulukinkun bingosta, mutta hän unohti kinkun lopulta helsinkiläisen karaokebaarin narikkaan. Hän muisti vasta viikkoja myöhemmin voittaneensa kinkun ja meitä harmitti kovasti, että kallis aarre jäi syömättä – varsinkin, kun elettiin opiskelijabudjetilla."
Työpaikka kuin koti
"EU:n yhdentymisen myötä sain lopputilin huolintaliikkeestä ja silloinen pomoni kehotti hakemaan töitä Eestin Linjoilta. En ollut koskaan kuullutkaan firmasta ja hieman vitkastelin haun kanssa. Olin käynyt muutamissa työhaastatteluissa ja määräaikaisuuksia oli vain tarjolla. Soitin sitten Sörnäisten Rantatien ABC huoltoaseman puhelinautomaatista rahtiosastolle ja kysyin, sopiiko että tulisi haastatteluun. Toimisto oli Olympiaterminaalin vieressä, parakki parakin sisällä eikä päivä tuntunut sisälle paistavan. Tavan mukaan tupakka röyhysi, savua olisi voinut veitsellä leikata. Työpaikka tuli siitä istumalta. Olin tullut ikään kuin kotiin. Siihen aikaan esimerkiksi keitettiin usein yrityksen palveluja käyttäville rahdin kuljettajille kahvit. Kävi myöskin ikään kuin "työtapaturma", kun siippani löysi minut Eestin Linjoilta."
Ensimmäinen reissu, ensimmäinen työpaikka
"En tiedä, onko kyseessä ihan kovin hauska tai nostalginen muisto. Itsellä oli ensimmäinen reissu Suomeen vuonna 2001 m/s Nordlandialla. Olin silloin 4-vuotias ja olihan se huima kokemus pikkupojalle, joka ei kertakaan aikaisemmin ollut maassa käynyt. Voitin iso kasan karkkia laivalla tapahtuneesta arvonnasta ja kävin myös ensimmäistä kertaa syömässä buffetissa. Laitetaan tähän nyt 16 vuotta lisää, eli eletään 2017 loppua, jolloin omille muutto tapahtunut. Koulun ohella piti töitäkin tehdä ja kuinkas ollakaan, niin joulukuusta 2017 olen ollut töissä Eckerö Linella. Hauska ajatella, että ensimmäinen reissu Suomeen ja päätyy vielä lopulta samaan firmaan töihin aikuisiällä."
Rakkautta, rakkautta
"Löysin rakkaan vaimoni Eckerön Linen laivalta 2008 kesällä ❤️"
Täysi höyry päällä läpi yön
"Olimme työskennelleet m/s Finlandian uudistustöiden parissa vuoden päivät ja olleet telakalla ensin Landskronassa Ruotsissa, sitten Koplissa Tallinnassa ja lopulta Katajanokalla Helsingissä. Kun saavuimme Helsinkiin, Finlandian ulkokuori oli juuri maalattu Suomen väreihin, laiva oli kiiltävä ja komea ja tuntui hienolta olla paraatipaikalla näytillä keskellä kaupunkia. Liikennöinti oli määrä aloittaa vuoden 2012 lopussa, neitsytmatka oli uudenvuodenaattona. Finlandian ostamisesta kuluneen vuoden aikana laivaa oli peruskorjattu perusteellisesti, lähes koko sisustus oli uudistettu. Myös teknisten osien ja laivan koneiston parissa oli tehty paljon töitä. Melko pieni joukko miehistöä oli työskennellyt koko vuoden ajan laivaprojektin parissa.
Sitä mukaa kun asiakaspalvelutilat alkoivat valmistua Helsinkiin saapumisen jälkeen juuri ennen joulua, laivaan saapui yhä enemmän muuta henkilökuntaa siivoamaan ja järjestelemään tiloja. Vanha laiva m/s Nordlandia liikennöi aina Finlandian aloitukseen asti, joten muutto oli tehtävä yön aikana Nordlandian viimeisen matkan jälkeen – Finlandian lähtö oli aamulla. Finlandialla oli koko yön läpi täysi höyry päällä. Koko miehistö työskenteli ahkerasti, suurella tarmolla ja yhteishengellä. Siivouksen viimeiset silaukset saatiin tehtyä vain minuutteja ennen ensimmäisten matkustajien saapumista. En usko, että monellakaan meistä paikalla olleista on erityisen kirkkaita muistoja ensimmäisistä päivistä, mutta se, minkä monet varmasti muistavat nyt jälkikäteen, on tiimihenki ja se ponnistus, jonka kaikki tekivät uuden hienon laivamme Finlandian onnistuneen aloituksen eteen."
VOITA LIPUT VUOSIKYMMENTEN BILEET -RISTEILYLLE
Stay tuned! Pääset osallistumaan 26.7. alkaen arvontaan, jossa voit voittaa liput neljälle henkilölle valitsemallesi Vuosikymmenten bileet -risteilylle. Ensimmäiset voittajat arvotaan 2.8.2024. Uusia voittajia arvotaan joka viikko 20.9. saakka.
