Soome traditsiooniline jõululaud
Soome kodudes hinnatakse jõulude juurde kuuluvaid traditsioone, millest suure osa moodustavad muidugi jõuluroad. MS Finlandia Buffet Eckerö jõulumenüüst võib leida nii erinevaid köögiviljavorme kui ka klassikalist jõulusinki. Broneeri merereis ja tule merepealsesse jõulurestorani!
Kui Ilta-Sanomat küsis viis aastat tagasi soomlaste jõululaua eelistuste kohta, siis kõige olulisemateks hääletati sink, kaalika- ja porgandivorm. Kui singiga ollakse ka Eestis sina peal, siis mis värk soomlastel nende vormiroogadega on? Pole ju kaalika- ja porgandivormid ainsad, on veel maksavorm ja kartulivorm ja põhimõtteliselt saab valada vormi mida tahes. Võib öelda, et nn pudruvormiroogade populaarsuse tagant paistavad vana-aja soome vaesed olud. Vormirooga õnnestus säilitada ja porgandivormi magus mekk sobis kenasti ka magustoidu rolli täitma. Tänapäeval võib öelda, et need on lihtsalt nii maitsvad ja lihtsad süüa.
Sink jõulude pearoana on ilmunud soomlaste jõululauale alles 20. sajandil. Liha oli ju kallim ka vanasti. Kusjuures statistika kohaselt süüakse Soomes üle kuue miljoni kilo jõulusinki aastas. Tänapäeval leiab soomlaste jõululaual lisaks traditsioonilistele vormiroogadele vormiroog bataadist, aga ka rosoljet ja õunakompotti, heeringat ja külmsuitsulõhet. Põhjapool on levinud ulukiliha ja Karjalas karjala pajapraad. Ei saa unustada riisiputru, mis sobib nii jõululaupäeva hommikusöögilauale kui ka pereõhtusöögile koos puuviljakisselliga. Soome ühed soositumad küpsetised on jõulutähed, mille sisse on pistetud täidiseks paksu ploomikeedist.
Verivorsti ja hapukapsast soomlase jõululaualt pigem ei leia, sest soomlaste jõulutraditsioonid ei ole saksamõjulised, nagu eestlastel, vaid Soomest on rohkem vaadanud Rootsi suunas. Sealt ka sink ja kalad.
Eks jõululauale kuulub ka alkohol, nagu glögi, õlu ja vein. Kel on saun – ja millisel soomlasel ei oleks – käib jõulusaunas. See omakorda tähendab, et üks mahe jõuluõlu ikka ära kulub.